RETROHÕNGULINE LAUPÄEV

Aegajalt vajab hing mõrumagusat nostalgiat ja üks võimalus selleks on võtta ette jalutuskäik juba tuttavasse kohta - Vabaõhumuuseum ja KOLHOOSIMAJA pakub korraliku annuse retro-emotsiooni. Koht kus aeg peatub ja hetkeks on tunne, et pererahvas on just äsja bussi peale läinud ja kodused toimetused pausile pannud. 4 korteriga kolhoosimaja, mille seinad räägivad päris lugusid päris inimestelt. Ajamasin viib tagasi aastasse 1967, et siis läbi erineva 4 loo liikuda tänasele päevale lähemale.

Maja ees lehviv kuivav pesu tekitab juba esimeste sekunditega emotsiooni. Koheselt meenub "skolnikust" jalgratas, mille pakikale sai kinnitatud suur punane spordikott, mis pungil-täis terve pere musta pesu. 

Külma veega väikeses 2-toalises korteris pesemine polnud jätkusuutlik. Paar kilomeetrit rattaga ja juba oligi kaugelt näha vanaema saunamaja korstnast tulev suits. 

Oli laupäev - saunapäev/pesupäev. Suure katlaga pesuvett keeta võttis küll tubli mitu tundi aega, aga see-eest jagus seda pikemaks (pool suguvõsa oleks võinud puhtaks küürida). Suurte voodilinade pesu ja väänamine suures vannis oli küll õblukese 12-aastase jaoks korralik rööp-rähklemine, aga "töö kiidab tegijat" ja "vingumine on nõrkadele" - selle ajastu deviis:). Siiani mäletan vanaema õpetusi, kuidas on õige pesu väänata.

Kui uhkelt need linad purjedena hoovi peal lehvisid. Kui imeliselt need lõhnasid, kui õhtul väskelt saunast tulles nende vahel poetud sai. Siiani toob mälu esile värske aroomi, linade jahutava ja pehme puudutuse.

"Korter nr 1 - Karjabrigadir Maila elamine 1967. aastal

See korter kajastab oma iseseisvat elu alustava noore spetsialisti lugu. Korter on sisustatud vastavalt ka tegelikult sellessamas korteris elanud ja Sookuru laudas karjabrigadirina töötanud Maila mälestustele." (tekst: Muuseumi kodulehelt)

***

Aastal 1967 polnud mind veel ilmselgelt plaaniski, küll aga need detailid täitsa tuttavad.

Eesmalt meenub vanavanaema elamine, kus oli samuti plekk-kauss munakoorte kogumiseks. Praksuvas puuahjus valmisid parimad ahjukartulid rasvast nõretava lihaga ja köögilaual ilutses alatasa kauss kiisliga. 

Kanu karjatas kõrgeealine proua kohe ikka mõnuga, rääkimata  95+ vanuses jalgrattaga mööda Rakvere linna rallimisest ning keskööl pensionäride tantsuõhtult naasemisest. Oli see vast visa hing. 90 aastaselt soetas endale kitarri (ärge küsige miks - siiani arusaamatu:), mida ta ilmselgelt mängida ei mõistnud, aga paari keelt pinistas täitsa mõnuga ja tundis see juures ise rõõmu - mis ongi kõige tähtsam, rõõm kvaliteetajast iseendaga! Kui vanavanaema oli selline algaja "kitarrivirtuoos", siis nüüd tuleb kaalukausile kõrvaltoas ilutsev akordeon. See lõõts oli vanaema pärusmaa, kes tundmata ühtegi nooti, suutis rikkalikel perepidudel imelised valsid välja võluda ja tantsu jätkus südaööni või siis seni kuni keegi kellegagi riidu läks:). 

Ei ole võõras ka see võrkkott, millega "produktide" järgi käia. Suurt võtta sealt poest ju väga polnud, aga kui pätsi ahjusooja saia selle imeliselt krõbeda koorikuga ja hernekommid kätte sai, siis oli saak juba suurepärane. Hernekommid sai pesemata sõrmekestega pehme saia sisse vajutatud - kõht sai täis ja maitses suurepäraselt. Maasikaid sõime otse peenralt ja mitte mingeid haiguseid - allergiaid polnud. "Saiakalorid" jooksime ka kenast maha, sest õue läksime kohe pärast hommikust pannkooki ja tuppa jõudsime, kui rahvaste-palli enam mängida ei näinud ja kuu kumas taevas:). Milline imeline mälestus.

"Korter nr 2 - Heal järjel noore pere elu 1978. aastal 

Ühe Läänemaa pere mälestustel põhinev lugu kirjeldab majanduslikult kindlustatud ja edasipüüdliku 3-lapselise pere elu kolhoosimajanduse õitseajal." (tekst: Muuseumi kodulehelt)

***

Selleks ajaks olin mina juba 6 aastane. Esimene asi, mis kõnetas oli see kortsutatud paber aknalaual - tegu nimelt tualettruumiga. Seega võite ise oletada, milleks seda paberit kasutati. Saime kenasti hakkama:). Korralik taaskasutus ja puid jäi metsa rohkem:).

Kõik need detailid on niivõrd kõnekad - ei midagi juhuslikku. Alustades imiku mänguasjadest, rohketest diivanipatjadest ja lõpetades punase-valge-mummulise köögiinventaariga. 

Seda lihtsalt peab ISE nägema.

"Korter nr 3 - Elu hammasrataste vahele jäänud pere elamine aastal 1993

See korter esitab koondpildi raskustesse sattunud probleemse Lõuna-Eesti pere argielust taasiseseisvunud Eesti Vabariigi algusaastatel." (Muuseumi kodulehelt)

***

See elamine kõnetas vaieldamatult kõige rohkem ja ikka fotograafilisest aspektist - eelistan jäädvustada rohkem kaost kui esteetilisust. Samas on kaoses oma esteetika, aga jätaks seekord tasku-filosoofia kõrvale. Muidu me jäämegi siia;).

Märgata võib progressi ehk siis tekkinud on tualettpaber! Tõsi küll meenutas see pigem liivapaberit, aga siiski-siiski... 

Kaadrist pole kadunud ka eelmiste aastakümnete lauanõud ja diivanipadjad, küll aga on tekkinud hoopis teine dünaamika. Korralik segadus, mis ilmselt tingitud uuest ühiskondlikkust regulatsioonist, millega mitte igaüks toime ei tulnud. Selline väljund on igati teretulnud - näidata ka sellist külge kolhoosimajas, mitte pelgalt selle aja "glamuuri", sest nii mõneski kodus just selline "idüll" ilmselt vastu vaataski.

LÕPETUSEKS

4. korter jäi pildistamata, sest 2019 on juba niivõrd lähedal tänapäevasele olmele, et sellele nostalgilise väärtuse andmiseks läheb veel tubli 10 aastat, aga mine tea... tempokas arengus jõuab selleni ehk juba 5 aasta pärast.

Igati põnev kulgemine, mida tasub ette võtta ja seejuures kiirustamata, sest detaile on tõeliselt rikkalikult. Siinjuures ka mõningane imestus, sest minu viibimine nendes ruumides kestis kordades pikemalt (fotograafi jalad on lühikesed ja aeg peatub), kui teistel külastajatel. Paljud tegid kiirvisiidi, visates vaid põgusa pilgu üle ukseläve ja tuiskasid edasi, kuigi vaatluseks-mõtiskluseks oli ainest kui palju.

"AEG MAHA" võikski olla see sõnum, mis kõlama võiks jääda, sest just sellistes kohtades on omamoodi meditatiivne ja "mindfulness" toime - kiirustamata ja olles päriselt kohal! 

Mäletades, meenutades ja ka tundes teatavat tänulikkust nii möödunu, kui ka selle sametpehme tualettpaberi eest, mis tänapäeval meid hellalt silitab:).

***

Kel eelnevalt jäi külastamata Eesti Vabaõhumuuseumi koduleht, siis siin otselink:

https://evm.ee/ekspositsioon/uksikobjektid/kolhoosi-korterelamu

MÕNUSAT KULGEMIST!