MINDFULNESS KUNDAS
Eile oli üks nendest hommikutest, mil ärkasin teatava rahutusega. Teades selle tagamaid ja ka tõdedes paratamatusega, et olukorda muuta ei saa - ainus mida teha saan on muuta oma suhtumist sellesse. Tundes seejuures üht-äkki suurenenud vajadust kott pakkida ja lihtsalt sõitma hakata. Mis suunas polnud üldse oluline - peaasi, et fotovarustus kenasti kaasas.
Nii saigi suund võetud Lahemaa poole - Käsmu-Võsu-Vergi, et jõuda Altja kalurimajakesteni ja seda mööda 4 km matkarada. Paraku sain juba pärast 1. kilomeetrit aru, et eluga ma sellelt rajalt ilmselt naase, sest sääseparv oli innukalt 0(+) märjukest manustamas ja minu kõndimine meenutas pigem vehklemist.
Ega muud, kui plaanid on selleks end neid muuta. See imeline matkarada jõega ja kalurimajakesed jäävad ootama sääskedevaba hooaega, et kõik need toredused läbi kaamera jäädvustada.
Kuna esialgne plaan läks luhta, siis plaan B-na toimib alati minu salajane nimekiri telefonis, kus on läbi aegade kirja pandud kohad/objektid, mida tasuks pildistada.
Nõukogude modernism ja arhitektuur jääb Lahemaal pisut kaugeks, küll aga on Lääne-Virumaal selline tore väikelinn nagu Kunda. Olles ise Rakverest pärit, siis kaaseneb selle linnaga oma nostalgia - valdavalt küll mälestused hallist lumest talvel ja hallidest toonidest ka ülejäänud aastaegadel. Seda siis tulenevalt Kunda Tsemenditehasest.
TÄNASEKS on Kunda märksa enamat, kui "hall linn" - hallist pole jälgegi.
Tõsi küll linn on nostalgiahõnguline, võib kasutada ka vabalt väljendit retro. Samas on mõnusalt rahulik ja vaikne, võimalusega iga kell külastada suurepärast randa. Minu detuur Kundasse piirdub väga konkreetse kohaga, kuigi seal on veel mõned kohad, mis pildistamist ootavad (aga las see esialgu jääda minu kulmude taha:).
Seekord oli minu huviorbiidiks aiapidajate "koperatiiv". Kes teab kes mitte, aga kasvuhoonete vastu on minul isiklikult tohutu nõrkus. Mingil määral ehk seeläbi, et kasvuhooned ja ümbritsev aiamaa meenutavad mulle lapsepõlve ja suve vanaema juures. Need väskendavad veeprotseduurid päiksekuumas kasvuhoones, pojengide lummav aroom ja keelatud peitusemäng vaarikapõõsaste vahel. Need hindamatud emotsioonid, lõhnad, maitsed...
Sellest siis ka minu huvi seda emotsiooni jäädvustada - minu versioon "mindfulness" fotograafiast. Ja just seda mul vaja oligi...
Nii ma siis külastasingi Kundas olevat kasvuhoonete paradiisi, mis paar kuud tagasi silma hakkas, kui Kunda Tsemenditehases sai näitust üles pandud. Koht sai kenasti kirja ja ootas õiget aega külastuseks. Õige aeg tuli oodatust kiiremini. Peab paika ütelus - kui üks uks sulgub, siis teine avaneb:).
Viisakalt aiamaade vahel laveerides hoomas silm mõnusat harmooniat. Ei mingit linnamüra. Õisi täis platsid, võimsad peenrad, toredad väiksesed aiamajakesed kus idülliliselt ümbrust nautida. Kõik nii kenasti korras ja hoitud, seejuures kasvuhoone uksed turvaliselt avatud (mis viitab täitsa toimivale naabrivalvele).
Päeval oli vihma sadanud ja eeldasin, et aiamaal seeläbi rahvast pole, et siis kedagi häirimata fotojahti pidada. Aga suutsin siiski (vaatamata taktitundelisele) laveerimisele kellegi aiamaale sattuda ja ikka "köögipoolele". Nurga tagant astus välja perenaine - ehmatasime mõlemad, aga peale viisakat vabandamist jätkus juttu kauemaks. Jõudsime toredate mõteteni, et kui oluline väärtus sellel aiamaal on vaimsele (ja ka füüsilisele) tervisele, eriti üksi elavatele eakatele. Niivõrd hea põhjus liikumiseks ja värskes õhus väikeseks füüsiliseks toimetamiseks, kogukondlik kuuluvustunne ja sotsialiseerumine suureks lisaväärtuseks. Rääkimata loomulikult sellest heas-paremast, mis peenra pealt tuleb - see mahe ja armastusega kasvatatud tomat, mis ei põrkagi vastu seina visates tagasi:).
Oli väga inspireeriv vestlus, mis andis mõningaseid mõtteid järgmise aasta projektide osas. Igal juhul oli koju sõites hommikune pahameel nagu pühitud ja rõõmu jätkub pikemalt. Nüüd tuleb leida järgmine kasvuhoonete paradiis, et taas nostalgilistel emotsioonidel tulla lasta.
***
PS. Kui kellelgi endal aiamaal kuhjaga põnevat (s.h. igasugu kastekannud, voolikud jne., jne.) - andke märku, veel parem kutsuge külla:).